Vepsa-põhjavene karjusekultuur – rollid, tabud ja seksuaalsus parasvöötme metsavööndi traditsioonilises ühiskonnas

Abstract

Teesid: Käesolevas artiklis käsitletakse karjuse rolli ja sellega seotud maagiat läänemeresoome (valdavalt vepsa) ja põhjavene folkloorimaterjalidele ja sellealastele varasematele uurimustele toetudes.Traditsioonilises kultuuritüübis, mille mõju antud juhul on kestnud paiguti 20.sajandi lõpuni, on karjus olnud metsavööndi rahvastel inimese ja looduse vahendaja.Kuivõrd koduloomad on olnud oluline osa kogukonna ressursist, on nende hoidmisel tulnud arvestada läbisaamist animistliku maailma erinevate jõududega.Karjus kui selle kompleksi võtmeisik on olnud osaline vastavas maagilises lepingus ning talle on kehtinud karjatamisperioodil mitmesugused kokkuleppelised tabud.Tema osa on olnud mitte üksnes karja hoidmine, vaid omal moel ka inimühiskonna moraalsuse kontroll ning looduse ja inimühiskonna vaheliste pingete kanaliseerimine.See on kujundanud karjuse iseloomuliku sotsiaalse rolli talle ainuomase käitumisega, milles paistavad silma ühiskondliku tõrjutuse ja tavalisest erineva soolise käitumisega seotud jooned.Huvipakkuv on selle rolli genees, mis viitab sugulusele teadja-institutsiooniga, kuid milles leidub mõjutusi ka kõrgreligioonist.

Cite this work

No public copy is stored for this record, so only the metadata is cited.

Stored only when both papers are in the corpus — 1 citations exist upstream.

Papers that cite the same references — the relational fallback while embeddings are still backfilling.