Language ideologies and beliefs about language in Estonia and Estonian language planning

Abstract

Throughout Estonian history, the language ideologies prevailing in Europe have had great influence on Estonian language planning. Language planners, in turn, have influenced the views of Estonian society. In this paper we analyse how language ideologies have supported myths and beliefs throughout the history of cultivating Standard Estonian. The privileged status of Standard Estonian (compared to local dialects) strengthened considerably from the early 20th century. Although Estonian language planning became more tolerant and democratic since the 1980s, a totalitarian understanding of the language still remains in the background. Using foreign words and the mixing of languages and registers is considered especially objectionable due to the ideology of a small nation, which has to defend itself and its language. In the 2020s, discussions about language change and the principles of language planning re-emerged. These have been interesting, because language planning wishes to make the “top-down” language norms of Standard Estonian closer to actual language use, while language maintenance experts still see any potential changes as a threat to the Estonian language and even the nation. Kokkuvõte. Liina Lindström, Lydia Risberg, Helen Plado: Keeleideoloogiad ja uskumused keele kohta Eestis ja eesti keelekorralduses. Euroopas valitsevad keeleideoloogiad on aja jooksul eesti keelekorraldusele suurt mõju avaldanud. Keelekorraldajad on omakorda mõjutanud eesti ühiskonnas valitsevaid arusaamu. Artiklis analüüsime, kuidas keeleideoloogiad on alates 19. sajandist toetanud müüte ja uskumusi eesti kirjakeele kohta. 20. sajandi algul tugevnes kirjakeele staatus (võrreldes kohalike murretega) järsku, samuti süvenes hoiak, et on olemas „õige“ ja „vale“ keel. Kuigi eesti keelekorraldus muutus alates 1980. aastatest leebemaks ja demokraatlikumaks, on taustal püsinud siiski totalitaarne arusaam keelest. Võõrsõnu ja keelte ning registrite segamist peetakse eriti halvaks ideoloogia tõttu eestlastest kui väikesest rahvast, kes on pidanud ja peab ennast ja oma keelt pidevalt kaitsma. 2020. aastatel järjekordselt esile kerkinud uued arutelud on huvitavad, sest keelekorraldus soovib norminguid hoida tegeliku keelekasutusega kooskõlas, kuid keeletoimetajad ja õpetajad näevad võimalikke muudatusi ohuna nii eesti keelele kui isegi rahvusele. Niisiis on pika aja jooksul levinud keeleideoloogiad eestlastes tugevalt juurdunud.

Cite this work

No public copy is stored for this record, so only the metadata is cited.

Stored only when both papers are in the corpus — 8 citations exist upstream.

Papers that cite the same references — the relational fallback while embeddings are still backfilling.