Varafolkloorsetelt vokaalzhanridelt lauluni

Abstract

Kõrvuti regivärsilise (resp runovormilise, kalevalamõõdulise) rahvalauluga eksisteerisid eestlaste jt läänemeresoome rahvaste traditsioonilises kultuuris mõned arhailised vokaalzhanrid, millele on uurijad seni hoopis vähem tähelepanu pööranud.Sisust ja funktsioonist tulenev eriline intoneerimisviis kuulub iga kõnealuse zhanri olemuslike tunnuste hulka.See ilmneb esitamisel, jäädes enamasti märkimata kirjalikes fikseeringuis, kuna reeglina pole tegemist veel muusikaga selle sõna tavatähenduses.Enamasti erineb neile zhanridele omane intoneerimisviis siiski tavalisest kõnest; tavalise kõne intonatsiooni kasutatakse vaid ühe võimaliku väljendusvahendina muude intoneerimisvormide kõrval. Arhailised vokaalzhanrid eestlastel jt läänemeresoomlastelLäänemeresoome arhailiste vokaalzhanride hulka kuuluvad hüüded ja hõiked, loodushäälendid ja looduskõnelused, laulud muinasjuttudes, loitsud, itkud, äiutused ja lastelaulud, ahel-ja kumulatiivsed laulud ning mõistatamised. 1. Hüüded ja hõiked Siia kuuluvad mitmesuguste tööde jm tegevusega seotud hüüded, hõiked, huiked jne, millel on a) signaalne või/ja kommunikatiivne, b) rütmi koordineeriv funktsioon.Esimeste hulka kuuluvad perenaiste hüüded karjastele, loomade kutsungid ja tõrjehüüded ning karjaste, marjuliste jm metsaandide korjajate hõiked omavaheliseks sidepidamiseks, jahimeeste signaalhõiked jne.Rütmi koordineerivaid hüüdeid kasutati laeva vettelaskmisel, palgiparvetusel, raskuste tõstmisel jne (* näide 1; vt ka Vilkuna 1946).Omaette alaliigi moodustavad rituaalsed hüüded, näiteks pulmahõisked, millel, nagu tööhõigetelgi võis olla maagiline tagapõhi -antud juhul eelkõige kurje jõude eemalepeletav toime, nagu püssipaugutamistel ja muudel kolistamistel pulmas (Bojarkin 1986).Omapärased pulmahõiskamised on tänapäevani koos vanade pulmakommetega säilinud Kihnu saarel.Hõisati pulmarongi saabumisel mõrsjakodu õuele ja noorpaari saabumisel peigmehekoju, samuti teel sõites, kui külla jõuti.Alustas üks, temaga liitusid teised.Igaüks hõikas oma hääleregistris, tekkis omapärane kobarakord, ka rütm polnud päris koordineeritud (* näide 2).Pulmahõiskeid on Eestis fikseeritud ka mujalt (vt * näide 3).Tõenäoliselt on neid tuntud üle maa.Ka tänapäeval üldiselt tuntud uuem tava hõigata Kibe! Kibe!, kuni noorpaar suudleb, on sisult ja funktsioonilt pulmahõige.www.folklore.ee/tagused/nr8/ing.htm

Cite this work

No public copy is stored for this record, so only the metadata is cited.

Stored only when both papers are in the corpus — 2 citations exist upstream.

Papers that cite the same references — the relational fallback while embeddings are still backfilling.