Rahvalaulud ja rahvamuusika Virumaal

Abstract

Teesid: Nagu eesti rahvalaulud üldse, jagunevad ka Virumaa rahvalaulud kaheks suureks ajaloolis-stiililiseks põhikihistuseks -vanemaks ehk regivärsiliseks (Soomes nimetatud tavaliselt kalevalamõõduliseks ehk runolauluks) ning uuemaks ehk lõppriimiliseks rahvalauluks.Esimene kujutab endast unikaalset kultuurinähtust, mille poeetilis-muusikaline stiil on tuntud üksnes läänemeresoome rahvastele, teised on oma vormilt ja muusikalt lähedased Euroopa rahvaste viimaste sajandite rahvalaulule.Nende vahepeale jääb väiksem rühm nn siirdevormilisi rahvalaule.Virumaa kuulub üldisemasse Põhja-Eesti keele-ja kultuuriareaali, mis haarab ka Lääne-Eesti ja saared ning mida võib pidada eesti klassikalise muinaskultuuri hälliks.Siin hakkas kõige varem arenema püsipõllundus ning mindi üle viljelevale majandusele ja paiksele asustusele, tekkisid vanimad eesti külad ja kujunes patriarhaalne suurpere.Ilmselt just siin sündis viimasel aastatuhandel e.m.a., -läänemeresoome aluskeele hilisemas arengujärgus -regivärsiline (kalevalamõõduline) rahvalaul, mis kandus üle kogu Eesti ja levis teistegi läänemeresoome rahvaste asualadele.Põhja-Eestis arvatakse olevat tekkinud eesti regilaulu vanimad liigid, nagu lõikuslaulud, kiigelaulud, mitmed mütoloogilise alusega jutustavad laulud jm. Märksõnad: esitustavad

Cite this work

No public copy is stored for this record, so only the metadata is cited.

Stored only when both papers are in the corpus — 2 citations exist upstream.